Pärast vanemate abielulahutust laps jääb reeglina ühe tema vanemate juurde. Teine vanem hooldustööde eest maksab alimendid enne vanuse saamist. Laps peab suhelda kõigi oma sugulastega ja neid teadma ning neil on õigus suhelda oma vanematega. Seda on võimatu keelata isiklikest motiividest või isiklikust vihkamisest. Kui vanemad ei saa üksteisega rahul olla oma tütre või pojaga suhtlemise aja ja suhtluskorra üle, võib kohus seda otsustada, võttes arvesse eestkoste- ja hoolekandeasutusi.
See võtab:
- Taotlus ringkonnakohtule,
- pass,
- avaldus eestkoste- ja hoolekandeasutustele
- tugeva tõendusmaterjali pakett.
Vanemate abielulahutus mõjutab laste psüühika tõsiselt. Kui laps armastab nii ema kui ka isa ja ei ole süüdi, ei taha vanemad üheskoos elada. Selle raske eluajal peaks laps olema vaimsest traumast tugevalt kaitstud, et mitte takistada suhtlemist tema sugulaste ja teiste vanematega. Alaealise lapse õigused suhtlemiseks mõlema sugulasega ja nende sugulaste tundmaõppimine on seadusandlikult kindlaks määratud.
Vanem, kellega laps jääb teise abikaasa negatiivsete emotsioonideks, aga see kõik ei tähenda, et tal on lubatud piirata suhtlemist oma tütre või pojaga. Seda saab piirata ainult siis, kui see on lapse huvides. Selleks peate esitama kohtule kirjaliku avalduse ja teavitama sellest eestkoste- ja hoolekandeasutusi.
Et kohus seda juhtumit kaaluks, peab ta esitama tõendid selle kohta, et teavitamise katkestamine ja piiramine vastab alaealise huvidele. Peab olema dokumenteeritud, et teine vanem on sündmuskohale ebaselge: alkohoolse või narkootilise mürgituse seisund on alkohol või narkomaan, ei maksa sisu, mõjutab lapse psüühikat negatiivselt.
Ainult kohus võib otsustada, et side võib katkestada või piirata. Muudel juhtudel on lapsega suhtlemine sugulaste või teise vanemaga vastuolus seadusega. Vanem, kellega kohus on sidet piiranud või katkestanud, võib esitada vastuhagi ja tõestada, et tema tütar või poeg peab temaga suhelda, kuna ta on vääriline inimene ja suudab lapsega suhelda.
Vanem, kes elab oma lapsest eraldi, võib osaleda tema kasvatamisel, on tal lapsega suhelda lapse hariduse küsimuste lahendamisel.
Vanemal, kellega tema laps elab, ei ole õigust segada oma lapse suhtlemist teise vanemaga, kui see teade ei kahjusta lapse moraalset arengut, vaimset ja füüsilist tervist.
Vanemad võivad sõlmida kokkuleppe selle kohta, kuidas lapsevanem, kes eraldi elab, kasutab vanemlikke õigusi. Leping tuleb sõlmida kirjalikult.
Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, võib nendevahelist vaidlust lahendada üks vanemate taotlusel eestkosteasutuse osalusega kohus.
Kui süüline vanem ei täida kohtu otsust, rakendatakse talle tsiviilõiguses sätestatud meetmeid. Kohtuotsuste täitmise pahatahtliku täitmata jätmise korral võib laps, kes lapse arvamust ja huvisid arvestades sekkub suhtlemisega lapsega, kes elab eraldi, teha otsuse ja lasks talle lapse üle anda.