Kogu elu jooksul kulutavad inimesed südame, hingamisteede, seedetraktide, kehatemperatuuri jms tööle palju energiat. Selle energia allikas on toit. Seetõttu peab iga inimene hoolitsema selle eest, et tarbitav toit sisaldab kõiki keha moodustavaid aineid: vesi, vitamiinid, süsivesikud, valgud, rasvad ja mineraalained.
Inimeste toitumisel on kogu eluks vaja valke, mis on mis tahes elusorganismi põhikomponent ja mida kasutatakse uute kudede ja rakkude pidevaks moodustamiseks. Üldiselt sisaldavad valgud loomset päritolu tooteid: kala, mune, liha, piima. Mõnes teraviljas sisalduvad taimsed tooted sisaldavad rohkem väärtuslikke valke: riis, tatar, kaerajahu, kaunviljad, kartulid ja köögiviljad.
Keha peamiseks energiaallikaks on rasvad. Selle toiteväärtus sõltub vitamiinide sisaldusest selles. Kõige kasulikumad tooted, mis sisaldavad seda kasulikku ainet, on hapukoor, kreem ja võid. Nad on organismist kergesti imenduvad ja sisaldavad vitamiine A ja D. Rasked rasvad, mida esineb sellistes toiduainetes nagu sealiha, veise- ja talleliha, on raske seedida. Taimsed rasvad on ka organismile vajalikud, neid leidub päevalilles, soja, maapähkli, oliiviõli ja muudes õlides. Väga väike kogus rasva võib leida köögiviljadest, puuviljadest, kartulitest, pähklitest, seemnedest ja mõnest teraviljast.
Peamised energiaallikad on süsivesikud. Need sisaldavad tärklist (kartul, riis, nisu), mis on osa suurest toidukaupade arvust: leib, kartul, teravili, suhkur, köögiviljad, puuviljad ja puuviljad. Kõige kergemini imendub keha erinevat tüüpi suhkrut, mis sisalduvad marjades, peedis, porgandites, puuviljades ja mesilas. Kuid ärge unustage, et süsivesikute liig võib põhjustada rasvumist.
Keha vajab vitamiine iga päev, sest ilma nendeta ei saada kõiki saadud valke, rasvu ja süsivesikuid korralikult. Ilma vitamiinita inimene tunneb pidevalt väsimust, uimasust ja nõrkust ning häirib ka immuunsus ja häirib erinevate elundite tegevust. Kõige suurema väärtusega on vitamiinid A, B, C, D. Neid võib leida leivast, lihast, teraviljast, kartulist, rohelisest, värskest köögiviljadest, puuviljadest, puuviljadest, piimast, munadest, kalast ja muudest toodetest.
Erinevad mineraalsoolad mängivad inimese organismile suurt rolli. Kõige olulisemad neist: kaltsium, raud, fosfor, kaaliummagneesium, jood, kloor, vask, naatrium. Nende ainete puudumine viib kudede ja elundite tegevuse katkemiseni.
Mis tahes organismi puhul on kõige ratsionaalsem nelja söögikorda päevas, kuna söögikordade vähendamine vähendab selle imendumist. Sellise toitumise korral soovitatakse järgida järgnevat režiimi: tihe hommikusöök hommikul 8-9 hommikul (ligikaudu 25% päevaratsioonist), lõunasöök 13-14 tundi (45-50 päevalüpsis%), suupiste (15-20% päevasurvest), kerge eine 2-3 tundi enne magamaminekut.
Toitu, kala, piima, teravilja, jahu, köögivilju, puuvilju tuleks lisada täieõigusliku toiduga. Tooted tuleb jaotada õigesti eine vahel, näiteks valke (liha, kala, kaunviljad) sisaldavad tooted võetakse aktiivsete tundide jooksul, st hommikusöögiks või viinaks. Seepärast peaks hommikusöök olema tihe (kuumast nõudest: kala, liha, köögiviljad, kartulid, jahu, muna, kohupiim, kuumad jookid: tee, kohv või kakao). Lõunamenüüs peaksite lisama kõrvutiid, köögivilja- või kartuli nõusid, mis annavad vajaliku toiteväärtuse. Kerges suupistetes peate sisaldama selliseid vedelaid jooke, nagu tee või piim. Kõige viimane söögikord on õhtusöök, seega on parem valmistada toodetest, mida on kergesti seeditav ja kiiresti seeditav maos (toodetest: kodujuust, köögiviljad, kartulid, jook: tee, piim, kompott, mahl).
Dieedi ja menüü valmistamisel tuleb arvestada hooajaliste tunnustega: külmal talvel ja sügisel on otstarbekas kuumad supid, kuum liha ja kevad-külm (beetroot, roheline kapsasupp, värsked puuvilja supid). Igal aastal tuleb toidust lisada piisav kogus rohelist ja taimset toitu.