Päris ja armastatud
Arvatakse, et lapse ema poolt räägitav keel on tema jaoks emakeelena (seepärast nimetatakse seda emaks). See imendub emapiimaga ja muutub "koodeksiks" - tulevikus mõtleb see inimene, nagu nad ütlevad. Kui ema ja isa räägivad sama keelt, lahendab see ainult olukorra. Kui isa on teise keele kandja, satub laps kahekeelsuse (või kakskeelsuse) atmosfääri. Ja see on ka imeline. Sest kui järgid teatud reegleid, õpib laps mõlemat keelt varakult. Selle peamine tingimus: vanemad peavad kinni pidama igast konkreetsest keelest, see tähendab, et ema räägib lapsega vene keeles ja isa - eesti keeles (inglise, prantsuse, saksa jne). See kindlustab lapse peas peegelpildilt ja võite olla kindel, et niipea kui ta räägib, annab ta välja mõlemas keeles "pärlid", mitte segi ajama. Kuid olge valmis järgmise nüansi jaoks: psühholoogid ütlevad, et kakskeelsetes perekondades kasvavad lapsed hakkavad hiljem rääkima - triloogid vajavad rohkem aega, et õppida "kahekordse" teabehulka, protsessi, analüüsida ja seedima seda enda jaoks. karda, samuti mitte lükata teise keele õpet hiljem, sest ainult varases lapseeas on lapse aju plastik (kuni aastani aju areneb 70%, ülejäänud 20 on kuni 4 aastat ja ainult ülejäänud 10% elu!). Iga koolitus antakse Kuni aastani minimaalse jõupingutusega.
Keele või mova?
Kaasaegsed Ukraina pered sageli seisavad silmitsi veel ühe juhtumiga: kodus perekond räägib vene keelt ja lapse jaoks muutub see keel oma emakeelena ja niipea, kui ta vananeb ja satub sotsiaalkeskkonda (lasteaed, kool), selgub, et ta peab rohkem teadma ja ukraina keelt. Probleemiks on see, et kui oled vene keelega mõelnud, ei suuda laps vaevu kohaneda ukraina keelt kõnelevas keskkonnas, mis võib negatiivselt mõjutada selliseid aspekte nagu näiteks kooli jõudlus, arusaamatus, millele järgneb ebakindlus, jäikus ja jäikus Kuidas seda vältida Kõigepealt tuleb enesestmõistetavaks pidada, et hoolimata sellest, kuidas te kaitsta lapsi teise keele, peab ta ka nägema ukraina keelt ja see on tegelikult õige ja tervislik. - me elame Ukrainas, tähendab, peab teadma riigi keelt ja ajalugu. Teisest küljest, kui hällist laps kuuleb Ukraina kõnet, pole tal psühholoogiline blokk tema ees, ta ei tunne teda kui "erinevat", võõras keelt ja infusioon sotsiaalsesse keskkonda ei ole stressirohke . Ja kolmandaks, nagu me juba ütlesime, seda rohkem laps õpib, seda rikkamad ja laiemad on tema silmapiirid. Miks seda piirata? Ainult ühe keele tundmine seisab pidevalt vastu valikuprobleemile ja ta peab seda tegema mitte oma tahtmisega, vaid asjaolude järgimisega. See kehtib kooli ja kõrghariduse valimise kohta tulevikus - ja tööl. Oleme veendunud, et vajame mõlemat keelt? Hakkame õppima. See on ainult selleks, et seda korralikult ja orgaaniliselt teha.
Kuidas ma peaksin rääkima?
Olukorda lihtsustatakse, kui üks täiskasvanutest räägib hästi Ukraina. Muide, see võib olla vanaema. Peaasi, et laps näeb teda sageli. Siis ta ei saa mitte ainult temaga kinni siduda, vaid ta tajub ka keelt, milles ta räägib enda oma. Kui otsustate lapsehoidja kutsuda lapsele, vali ukraina keelt kõnelev üksus, annab see ka häid tulemusi. Isegi parem on võimalus, milles üks vanematest räägib ukraina keelt. Tõsi, mõnikord on see raske, sest siin peab juba täiskasvanu põhjalikult üles ehitama. Lisaks muutub perekonna kommunikatsiooni kogu mikrokliima. Kuid sisemised permutatsioonid on ajutised, siis jõuate kiiresti perekonna jõudude uuele joondamisele ja see mõjutab aja jooksul uimastamist. See juhtub, et lapsevanemad oleksid õnnelikud, kuid püsiva jaotus keele järgi ei ole võimalik. Mida teha selles olukorras? Räägi lapsega nii vene kui ka ukraina keeles. Pidage meeles olulist nüanssi: laps tuleb seda keele vahetust pidevalt seletada. Nii öelge beebile loomade kohta, öelge metsalise nimega vene keeles ja seejärel täpsustage: "Ja nüüd ma ütlen sulle, mida ta ukrainas nimetatakse" - ja nimetage see. Seega kindlustate, et laps segab keeli oma väikeses peas, sest iga kord enne ukraina keele vahetamist hoiatate teda sellest. Ja laps õpib, et nende vahel on erinevusi.
Ja laulda lapsele ukraina luurakuid. Loe raamatuid ukrainas, räägi lugusid. Tundub, et laps ei saa midagi aru, aga see pole nii. Kõik on alamkortexis kirjas ja kõik tuleb õigeaegselt rakendada. Kui te ei tunne ukraina üldse, ärge andke sellele juhtumile ilmet. Nüüd on hulgaliselt helisalvestisi eesti muinasjutte ja lauludega. Hele ja meloodiline, nad tõenäoliselt nagu teie laps. Korraldage talle selliseid keelekümbluse seansseid ukraina kõnes, see mitte ainult rikastub lapse teadmiste pagasit, vaid ka tema jaoks suurepäraseks arenguks - tutvustab teid Ukraina kultuuri, mentaliteedi ja ajalooga. Proovige tagada, et teie keskkonnas on kõnelejad Ukraina kõnes. Võibolla on need perekonna sõbrad, kolleegid, ema, kellega te kõndisite. Kasu saab kõigile: teie väike liitub ilusate ukraina kõnedega, ja laps sellest perekonnast läheb vene keelt, mille kandjad on sina. Ärge unustage, et meie lastel on ainulaadne võimalus saada sünnist saadavaks tõeliseks polüglotsiks. Siis õpitakse õppima ja talle antakse muid (võõrkeelseid) keeli.
Hoolikas vale kõne!
Mõnikord on parem vaikida kui öelda midagi valesti. Kõige enam kahjulik on õppida mõnda muud keelt, kui ta on selle vastu hooletu suhtumisega. On oluline, et teie kõne, mida teie laps kuuleks, oleks haritud, kirjanduslik. Ja see ei olnud segu "prantsuse Nižni Novgorodist". Kahe kõige ilusama keele kirjaoskamatu mish-mesk on ka kahjulik, kuid hävitab ka lapse arengut õiges suunas, kuna väikelastel on äärmiselt raske varjatud teabe kõrvaldamist.